Me kõik teame, et täiskasvanud peaksid magama 7-8 tundi päevas, kuid alati ei ole võimalik selle aja jooksul piisavalt magada. Vahel tundub, et puhkame lühikese lõunauinaku ajal palju paremini välja. Selle põhjuseks on asjaolu, et uni ei ole ühesugune – see kõik on seotud unetsüklitega. Kas olete neist kuulnud? Kutsume teid üles rohkem teada saama, see võib aidata teil paremini magada.
Mis on unetsüklid?
Meie uni koosneb mitmest etapist, mida nimetatakse unetsükliteks. Tavaliselt kogeb inimene nelja kuni kuute unetsüklit öö jooksul ja kuigi keskmine unetsükli kestus on umbes 90 minutit, võib see varieeruda.
Vahelduvad unetsüklid tagavad tervisliku une ja hea puhkuse. Esimene unetsükkel on tavaliselt kõige lühem ja võib ulatuda 70-100 minutini, hilisemad tsüklid ulatuvad tavaliselt 90-120 minutini. See kestus on iga inimese jaoks individuaalne ja võib erineda. Muutusi põhjustavad erinevad tegurid, nagu keha seisund, režiim, tervis jne. Et korralikult välja puhata, tuleks ärgata õige unetsükli ajal - seepärast tuleks uneaega planeerida ja mitte "üle magada" - pärast liiga pikka und tunneme end enamasti mitte puhanuna, vaid väsinuna, mida samuti määravad unetsüklid.
Esimene unetsükkel on magama jäämine
Öine uni algab nn kerge unega. Esimese 5-10 minuti jooksul lõdvestume, keha ja vaim hakkavad aeglasemalt tööle ning peale tuleb unisus. Lihased lõdvestuvad, hingamine aeglustub, kehatemperatuur langeb – hakkame uinuma. Saame endiselt reageerida keskkonna stiimulitele, seega on uni äärmiselt tundlik.
Kerge une ajal on lihtne ärgata, seega kui plaanite vaid lühikest puhkust, ärge magage rohkem kui 20 minutit, sest pärast seda aega liigume juba järgmisesse faasi - sügavasse unne. Sügava une ajal ärkamine ei ole kuigi meeldiv, sest keha tunnetab nn uneinertsust ja tahab edasi magada. Selle tulemusena tunneme energiapuudust, laiskust. Seega ei tohiks lühike uinak olla pikem kui 20 minutit, ja kui teil on aega pikemaks uinakuks, planeerige 90-minutilist uinakut - nii kaua kestavad kõik teie unetsüklid.
Teine unetsükkel on ettevalmistus sügavaks uneks
Teise unetsüklisse sisenedes kerge uni siiski jätkub, kuid keha valmistub sügava une staadiumiks. Keha lõdvestub veelgi, reageerib vähem keskkonna stiimulitele. Selle tsükli ajal tekitab aju äkilisi laineid, mida nimetatakse unepööreteks. Arvatakse, et see on ülimalt oluline pikaajalise mälu jaoks – päeva jooksul kogunenud infot töödeldakse une ajal. Teise unetsükli ajal ärkamine on samuti üsna lihtne ning tunnete end värske ja energilisena.
Kolmas unetsükkel on sügav uni
See unetsükkel on kõige olulisem, seega mõnes allikas on see jagatud kaheks etapiks. Sellesse tsüklisse sisenedes lõdvestuvad keha lihased täielikult ning hingamine, vererõhk ja kehatemperatuur saavutavad madalaima taseme. Just selle unetsükli ajal toimuvad organismis ülimalt olulised taastumisprotsessid: organism toodab kasvuhormoone, reguleerib immuunsüsteemi tegevust, taastab lihaskoe jne. See unetsükkel on hea füüsilise ja emotsionaalse heaolu ning puhkuse jaoks väga oluline. Kolmanda tsükli ajal ärkamine on raske, ja kui mõnikord juhtub, et ärkame selle tsükli ajal, tunneme end väsinud ja jõuetuna ning meil puudub energia.
REM tsükkel
Pärast sügavat und algab REM-tsükkel, mille käigus aktiveeruvad taas aju ja südame aktiivsus, tõuseb kehatemperatuur, sageneb hingamine. Selle tsükli ajal külastavad aju unenäod, mis on viis, kuidas aju töötleb ja "arhiveerib" teavet pikaajalisse mällu une viimases faasis. See protsess on eriti oluline vananemise ajal.
REM-tsükli ajal võib kogeda palju ärkvelolekuga sarnaseid keha reaktsioone. See unetsükkel pakub neuroteadlastele suurt huvi ja arvatakse, et see on oluline aju õppimis- ja teabe säilitamise võime jaoks. On tõestatud, et REM-tsükkel lüheneb vanusega: näiteks imikud magavad suurema osa oma unest REM-tsüklis, samas kui vanemad inimesed veedavad REM-tsüklis üha vähem aega.
Kuidas unetsükleid kontrollida?
Tegelikult ei saa me oma unetsükleid kontrollida, seega peame oma keha jälgima ja uneaega planeerima. Unetsüklite muutumine on loomulik protsess ja organism harjub sellega töö-puhke režiimi järgides.
Teatud ained võivad aga avaldada negatiivset mõju ja häirida unetsükleid. Üks selline näide on see, et kohvi joomine enne magamaminekut raskendab uinumistsüklit ja võib negatiivselt mõjutada sügava une faasi. Alkoholil on sarnane toime, kuid see mõjub negatiivselt viimastele unetsüklitele – sel ajal algab organismis selle aine töötlemine.
Unepuudus on äärmiselt kahjulik ka unetsüklite loomulikule kulgemisele. Seda tuleks vältida ning unetsüklite tundmine võib aidata teil oma puhkeaega paremini planeerida ja oma uneharjumusi vastavalt muuta, et paremini välja puhata.
Küpsiste teave
Русский
English
